Seneca moraalikirjad Luciliusele
nähes teatrist minema, teades, et pisiasjad lähevad kalliks maksma. Keegi ei astu lahkujaga
käsikähmlusse, keegi ei löö väljujat -- riid käib noosi ümber.
(8) Niisamuti läheb sellega, mida saatus ülalt läkitab: kõhkleme õnnetuina, killustume, ihkame endale
rohkem käsi, vaatame kord selles, kord tolles suunas. Meile tundub, et liiga hilja saadetakse see, mis
ärritab meie ihasid, et kõikidest oodatu jõuab vähesteni. (9) Ihkame kukkuvatele kinkidele vastu minna.
Rõõmustame, kui oleme midagi endale kiskunud ja kui teisi vedas endalekiskumise asjatu lootus alt;
armetu saagi lunastame suure ebameeldivuse hinnaga ning saame petta. Eraldugem niisiis nondest
mängudest ja loovutagem koht rabajatele -- jälgigu nemad noid ebakindlaid hüvesid ja muutugu nad ise
veel ebakindlamaks.
(10) Kes on otsustanud õnnelikuks saada, pidagu hüveks ainult seda, mis on auline. Sest kui ta muudki
annaabi.ee 
