E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
» kogeles ta magusas ehmatuses. «Kust see ime tuleb?»
«Ratsutame isaga lusti,» kostis Agnes lühidalt. «Seal ta tuleb. Aga mis siin on juhtunud?»
Risbiter ei leidnud kohe vastust, vaid pilgutas kaaslastele kõrvuni punastades silmi.
«Hansul oli pisuke äpardus,» kostis Delvig tema eest. «Hakkas talupojaga rammu katsuma
ja talupoeg puhus ta kogemata hobuse seljast maha. Seda häbiplekki tahtsime nüüd talupoja
verega Risbiteri kilbi pealt ära pesta.»
«Teie kukkusite hobuse seljast maha!» naeris Agnes, kuna Risbiter äraandja Delvigile
meele-
238
heitlikult silmi pilgutas. Rüütlipreili ja noor talupoeg vaatasid korraga teineteise silmi;
rüütlipreili silmist ei paistnud esiotsa muud kui käik uudishimu, kuna talupoja pilk imestuse ja
aupakkumisega neiu kenal näol viibis. Vaheajal jõudsid vana rüütel von Mönnikhusen ja tema
tosin teisi ratsamehi sinna. Mönnikhusen oli kõrge kasvuga, halli habeme ja väga uhke moega
rüütel