Enamik neist toimub pidevas liikumises olevate litosfääri laamade servaaladel. Näiteks takerduvad tihtipeale paralleelselt vastassuundades liikuvate laamade sakilised servad, tekib tõrge ja pinge hakkab kasvama. Järsku lõhenevad kaljud, maapind vappub ja praguneb ning vahel kostab ka kõrvulukustavat mürinat. Enamjaolt kestavad maavärinad ainult sekundeid või mõne minuti. Nende tekitatud lained aga levivad kivimites nagu tiiki visatud kivikese kukkumiskohast lähtuvad aina suurenevad ringid vees. Need seismilised lained levivad läbi ja ümber maakera, jõudes teisele poole planeeti 20 minutiga. Nende uurimine kõneleb meile küllalt palju maakera süvaehitusest. 1.2 Maavärinate tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodusnähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehitusre
Tal peab säilima kontakt märgiga lõpujoone ületamiseni. Sportlane peab kõndima ümber raja otstes olevate postide. Kui märk kukub maha, võib selle üles võtta ja käimist jätkata. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Aega peab võtma vähemalt kolm kohtunikku. Ametlikuks lõpuajaks on keskmine aeg. b) Märgi kandmine kauguse peale. IFSA märk tõstetakse maast üles ning liigutakse sellega edasi tagasi 25 m pikkusel rajal kuni selle kukkumiseni. Distantsi pikkus mõõdetakse kukkumiskohast. Ajalimiit puudub. Sportlane liigub ümber pöördekohtades asuvate postide. 5. Palgi tõstmine (Log Lift) Palk on standartse suuruse ja kujuga. Palgiga saab teha kahte klassikalist harjutust. a) Palgi tõstmine korduste peale. 125 kg palk tõstetakse maast üles üle pea nii, et küünarnukid lukustuvad. Sooritust korratakse niikaua kuni jõutakse. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Pärast igat tõstmise peab palk puudutama maad ning vähemalt üks käsi peab olema palgiga kontaktis
annaabi.ee 
