Eesti geoloogiline ehitus
roosa merikann.
2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas,
kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu,
Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju.
3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on
viimastel aastakümnetel tekkinud metsatukakesi: Rammu, Koipsi, Mohni, Kräsuli, Suur- e
Lõuna Malusi. Leidub haruldast rootsi kukitsat. Koipsit iseloomustavad kadastikud,
rohkesti esineb kukemarja. Istutatud on mändi, veidi ka kuuske. Rammu saare taimkate on
suhteliselt kidur. Mohnil kasvavad kadakad ja ukemari. Kohati on lehtpuulaike ja
rannaniite. Siinsed sood meenutavad tundrat.
4. Väljakujunenud taimekoosluste seeriatega (niidud, metsad, sood) saared: Naissaar, Aegna,
Prangli, Aksi, Pedassaar, Haldi, Saartneem (Kuradisaar).