ära, too ei pahandagi usaldus XXVII lk.322 Andresel ja Maril sünnib poeg Ants ; Mari hirm ja ebausk (loomad haiged ja surevad) ; õlletegu ja loomatapp ; Antsu varrud vaidlus Pearu ja rätsepa vahel Pearu püksata naised nüpeldavad Pearut Teine anne. XXVIII lk.353 õnnetu talv Kassiarul surevad kuus last, ellu jääb vaid väike Maali Orul sureb kaks last, Hundipalul kaks, Raval üks, Kukessaarel üks, Ämmasool üks, Võõsikul üks, Võllal kaks last ja perenaine Kai, Vargamäel surevad Maril Juku ja Kata ning Andrese kolmas tütar Anni ; nutused matused Vargamäe Eesperes ; laste möllamine lumetuisus sureb Anni ülejäänud lapsi hakatakse rohkem keelama ja piirama XXIX lk.376 Mari usub ikka, et õnnetust toob Jussi surm ; ainsad, kes Eesperre veidigi rõõmu toovad, on tüdruk
kätte saada. Ainult: oleks koer. Aga seda teavad Tiiu ja Kadri isegi, et oleks niisugune koer, siis vii mätta juurde, kraabib natuke, puhub ninast mättasse oma hingeõhku ja kuula -- juba hakkabki susisema. Ning mis siis enam! Siis on ta käes! Oota ainult malakaga. Aga niisugust koera ei ole ju. Teda pole ei neil, ei teisperel, ei Aasemel, ei Ämmasool, Sooväljal ega Hundipalul. Pole sellest ka kuulda olnud Raval, Kukessaarel ega sealpool suuri metsi, kus algab välimaa. Kassiarul oli, aga seegi läks hulluks. Rappis usse, kuni kaotas aru, sest jumal ei tahtnud, et Kassiarult kaoksid kõik ussid: pole enam midagi, millega oma patud andeks saada, aga kui on ussid, siis pole muud, kui mine enne vihma sohu, löö uss maha, ja üheksa pattu ongi andeks antud. Kui õnnestub, tapad kaks või kolm ussi ja siis on kaheksateist või kakskümmend seitse pattu andeks saadud