EESTI RAHVAMUUSIKA
2.2. Põispillid
Õhkpillid (puhk- ja lõõtspillid ehk aerofonid)
Õhkpillides tekitavad heli vibreeriv õhusammas. Nii tekitab keerutamisel vilistavat häält
nööri külge seotud lauake - vurri- ehk suristuspuu. Algelisteks puhkpillideks olid
sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes
tekib hääl: sellised olid lehe-, heina- ja tohupillid. Sageli jäljendati nendega linnulaulu, nt
pihkude vahele tõmmatud rohukõrt nimetati kukepilliks. Päris puhkpillide hulka
kuuluvad torukujulised pillid. Õõnsatest taimeosadest nt putkest, roost ja pajukoorest
valmistati vilesid. Meloodiat sai mängida juba sõrmeavadega (enamasti 3-6 ava)
vilepillidel. Paljusid looduslikust materjalist aerofone mängiti suvel karjas käies.
Karjapasun - Mängib Juhan Liin, Kanepi khk. Foto: ETMM
Karjapasunaga edastasid karjased teateid. Karjapasunaga sarnane pill oli ka jahipasun.
Sokusarv (ka sarvepill) valmistati looma, enamasti soku sarvest.
annaabi.ee 
