Metsabotaanika
k.) kividel e.
kaljul kasvav ja nigrum (lad.k.) - must (vilja värvuse tõttu). Sugukond
kukemarjalised.
Kasvukoht: rabad, rabametsad, rabapõlendikud, rabastuvad ja kuivad nõmmed.
Sageli kasvab koos kanarbikuga. Kukemari on mitmeaastane kahekojaline igihaljas
kääbuspõõsas. Kõrgus 15-45 cm, varred on lamavad või tõusvad, rohkete
harunevate külgokstega ja sõlmekohtadest juurduvad; seega võib emataime ümber
olla rohkem kui meetri laiune kukemarjaring. Lehed väikesed (3-6 mm pikad ja 1-
1,5 mm laiad), kokkurullunud, asetsevad varre suhtes risti ja on läikivalt
tumerohelised; meenutavad okkaid. Õied tavaliselt ühesugulised, roosakaspuna-
sed, kolmetised 1,8-2,5 mm pikad, isasõites pikad tolmukaniidid, emasõied
vähemärgatavad. Taim on tuultolmleja ja õitseb aprilli lõpul ja mais. Vilju leiame
vaid emasõisi kandnud taimedelt; viljaks on kerajas, läikivmust, purpurpunase
mahlaga, lihakas, marjataoline luuvili
annaabi.ee 
