El Greco
looklevad teed on nagu harmooniliseks saateks üle taevalaotuse sähvivatele välkudele.
Äike, mida Leonardo da Vinci kunagi mäe otsast jälgis teaduslikust uudishimust, kutsus
temas esile uhke tunde inimese üleolekust loodusest. El Greco jõuab oma maalil äikese
kaudu mõttele inimeste ja nende kätetöö tühisusest. Tema maastikumaalil paistavad
ehitised märatsevate loodusjõudude taustal nagu mängukannid. Selle maastiku
rikkalikkus heletumeduse rütmis, kujutuspindade vaheldumises ja soojades toonides on
nii palju eluenergiat, nagu seda maastikumaal enne El Grecot ei tundnud.
,,Kristuse ülestõusmine" (Lisa nr 1) kujutab valguse võitu pimeduse jõudude üle.
Ülestõusnud Kristust ümbritseb kirgastav valgus, ta näib puhta ja kaalutuna. Tema
parem käsi osutab võidukale Jumal-isale, kuid jalad on alles teineteisega koos nagu
ristil. Jeesuse taga paistab maist majesteetlikkust sümboliseeriv purpurmantel, valge
lipp aga kuulutab igavest rahu