Filosoofia gümnaasiumile
selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool
kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes
oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast
või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud
välismaailmaga, kuna välismaailm ei ole võimeline selgeid kujutulusi vahedama ning ka iseendast
lähtudes ei saa teadvus Jumala kujutlust luua, kuna Jumalal e millelgi täiuslikul ei ole
kahtlemisvõimet. Ratsionalisti teeb Descartes'ist idee: tõene saab olla üksnes loogiline ja
ratsionaalselt arusaadav. Descartes pooldab dualistlikku maailma- ja inimesekäsitlust. Mina, mis
kahtluses n-ö üle jääb, on kui res cogitans e mõtlev asi, mille vastandiks on res extensa e väline
kehade maailm