Pärast loomispausi lülitus ta ümber linnaainele-tööliste ja deklaseerunute elupiltidele ning sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile.Ta sooritas eksamid kõigis kohustuslikudes ainetes ning täiendas kellepagasit,loodusteadusi,reaalaineid nind erialaaineid nagu rooma õiguse ajalugu ja õiguse filosoofia ajalugu.Ta luges rohkelt välismaist kirjandust peale oma keelepagasti täiendusi.(w.Scott,B.Shaw'd jt).Tammsaare loominguloos täiendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt psühholoogilisele impressionismile.Tema üleminekuteos oli Raha-Auk, mis ilmus 1907.aastal ja see oli jutustus.Ta haigestus raskelt nig haiguse ajal tegeles kergema tööga nagu:kirjutas(keelest ja luulest,sõjamõtteid) ja tõlkis ilukirjanduse teoseid (poiss ja liblik,Varjundid jt).Kõik need olid sügava mõttega ja peenelt töödeldus teosed.Kaks esimest elokolmandikku oli tema jaoks väga edukas va arvataud haigestumine mis oli väga raske, muidu oli ta tubli ja hakkaja mees
„Tõe ja õiguse” III jaos on Tammsaare pöördunud 1905.aastasse tagasi. 1907.aastal lõppes Tammsaare ajakirjanikupõlv Tallinnas ja algas juurastuudium Tartus. Täielik saksa ja vene keele oskus oli pärit gümnaasiumist, ülikoolis õppis ta juurde inglise ja prantsuse keelt. Ta luges palju maailmakirjandust (Goethe koguteosed). Tammsaare kuulas ka reaalteaduste loenguid.(matemaatika, füüsika) Tammsaare loomingus tähendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt üle psühholoogilisele impressionismile. (suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu kandis), viibides arstide tungival soovitusel vahepeal Kaukaaias(mis oli tema ainuke välisreis)