Anna Haava
künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste"
kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast
tingitud vaikimist luuletuskogu ,,Lained" (1906). Vahejoone tõmbamist
õigustavad muutused nii loomingus eneses kui ka selle mõjus eesti
kirjanduse arengule. Möödunud sajandi lõpukümnendite olukorras oli Haava
noorusluule uue tee avajaks ja arengu edasiviijaks. ,,Lainetest" alates
tuleb Haava luules ilmsiks lähenemine objektiivsele kujutlusviisile,
omandab kindla koha realistlik ühiskonnakriitika. Kui sotsiaalsete
ülesannete arvestamise püüdest hoolimata ei suutnud Haava uuel ajajärgul
säilitada sajandi lõpul omandatud kohta eesti luules. Romantilise
tundelaulud. A. Haava noorusluule kõige olemuslikumaks elemendiks, mis
määrab meetodi ja põhilised teemad, on tunglemine seletamatu vastuolude
maailmast unistuslik ideaalide poole. Sellel tungil on palju nimesid,
annaabi.ee 
