Vana Testament
oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal.
Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda kasvasid välja
usupsalmid. Algselt jumalateenistusel kasutusel olnud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti hümnide poolt sealt
välja. Seetõttu väljendavad Lauluraamatus säilinud laulud eelkõige individuaalset tänu ja usalduskinnitust.
23. laulus väljendatud võrdlus Jumalast ja karjasest mõjub kristlastele kujutluspildina Jeesusest,
juutidele aga Jumala ligiolekust.
Veel sisaldab Lauluraamat rohkesti kirjanduslikke psalme. Nendes on aluseks võetud kõik kol juba
mainitud põhiliiki. Siia hulka arvatakse ka palverännaku lauludja kuningalaulud. Kuningriikluse lõppedes
said need aluseks Messiat ülistavatele lauludele.
Ülemlaul.
Heebrea algtekstist lähtudes võiks selle pealkirjaks olla Laulude laul. Läbini lüürilisest meeleolust