Kriitiline lugemine ja kirjutamine
Harjumus jälgida sõna, lause või lauseosa tähendust, selle
mittemõistmist ning vajadusel lugemist aeglustama ning teadlikult tekstist tuge otsima.
Järelduste tegemine. Peatumine selleks, et mõista kriitilisi kohti, oluliste faktide
leidmine tekstist ja loetust järelduste tegemine, kasutades ära varasemat teavet. (1 lk
126)
Lisaks eespool kirjeldatud strateegiatele võib mõistmise toena kasutada tekstiväliseid
strateegiaid, nagu kujutluskaarte või mälu toetavaid kujutlusüilte. On täheldatud, et lapsed
õpivad kujutluspildiharjutuste abil ennustama teksti, tegema järeldusi ja meeles pidama
detaile. (1 lk 126)
Eri tüüpi tekstide puhul kasutame erinevat strateegiat. Uurijad rühmitavad lugemisstrateegiaid
erinevalt. Enamik autoreid nimetab nelja strateegiat: üld-, valik-, süva- ja loovlugemine.
Strateegia valik sõltub eesmärgist. Ajalehte, sõiduplaani, retsepti, või romaani loetakse