nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust. Kujutlustvõime harjutused ja kujutlused on terapeutilises protsessis ühed kesksemad. Näiteks klientide puhul, kes on kinni jäänud enese loodud fantaasiamaailma aitavad kujutlusharjutused kaasa kriitilise mõtlemise arengule. Ning teistpidi jällegi saavad kliendid, kellel on raskusi kujutlusvõime avaldumisega, võimaluse kujutluse arendamiseks ja aktiveerimiseks. Sümbolism on Walriond-Skinneri (1969) järgi idee või soovi väljendamine millegi kaudu, mis esindab analoogseid kvaliteete või kajastab seda ideed või soovi esilekutsutud assotsiatsioonide kaudu. Sellise definitsiooni kaudu tuleb välja kaks protessi: idee või soov
prioriteete ning hoida ennast valitud kursil. Kuna võimalused; Piirangud (lokaalne eripära, enda konstruktivistlik k-inõustamine on keskendunud isikuga seotud piirangud) nõustatava aktiivsele kaasamisele, peegeldub see K-valikuid piiravad; In ise (sisemised barjäärid); ka kasutatavates meetodites. Skeemide loomine, Tööturu olukord; In olukord (tervis, maj. olukord, joonistamine, kujutlusharjutused, liikumine – pereliikmete olukord vms); In maine, positsioon; In need on nõustamisvestluse olulised osad.Väga teatud om (võimekus, suhtlemisstiil jne) oluliseks peetakse nõustamisel metafoore ja K-planeerimise viisid- Oportunistlik; sümboleid, mille abil on võimalik kirjeldada Eneseanalüüsist lähtuv; Uuriv olukorda, kogemusi, ambitsioone ja emotsioone Tüüpilised küsimused k-nõustajale- Mida ma