Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes
"See on au jääda suurte iseloomude ees
völglaseks." See on ka pöhjus, miks Hegel suhtub pölgusega neisse, kes üksiku önne peavad
ühiskonna elu eesmärgiks ."Maailmaajalugu ei ole önne pöllumaa. Önne perioodid on tühjad
lehed sellel..."
Maailmavaim toimib sageli läbi üksiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasi. Toimib
vöib uskuda, et ta tegutseb puht isikliku eesmärgi nimel, näiteks isikliku vöimu laiendamise
nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal
toimib
ajaloolist paratamatust teostades.
Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim.
Hegeli jaoks on indiviidid, rahvad, ajastud vaid paratamatud ajaloolise protsessi
staadiumid. Loomulikult hädavajalikud! Üksikud ja rahvad astuvad ajalukku ja
annavad
maailmaajaloo valitsemise kepi edasi, kui nende aeg täis saab. Sellel silmapilgul aga kui
nad
esileastuvad ja toimivad, on nad sellised, nagu antud ajaloolisele silmapilgule see omane on.