(GIF) Seega võib vulgaarateistlikud manipuleerimisvõtted kokku võtta järgmiselt: Piibli meelevaldne tõlgendamine; teaduslik selgitustöö; liialdamine ja võimendamine; negatiivsete näidete eelistamine; püüd sobitada ateismi eesti rahvuskultuuri (sic!); halvustav toon; metafoorid; usu ja ebausu samastamine; vale; süüdistused. Siinkohal võib tutvustada autori nägemust vulgaarateismi kohta, mida võiks “kahe ringi teooriaks” nimetada. Kujutletagu kahte ringi, üks neist tähistab ateistlikku ilmavaadet, teine religioosset, mis lõikuvad ainult ühes kitsas osas, kuhu jäävad põhimõisted ja allikad. See on ka ainuke kokkupuutepunkt, sest kogu ülejäänud osa - interpretatsioon, vahendid ja kontekst luuakse omaenda diskursuses. Ümbritsevast taustast kistakse välja mingi infokild, interpreteeritakse seda omade reeglite kohaselt ja tõestatakse just täpselt seda, mida tarvis
ta teose ülejäänud osagi kuulatakse. Seegi lootus läks teiste illusioonide teed. Kuulajaskonnas sugenes küll kuidagi vaikus, aga Gringoire polnud märganud, et poodium kaugeltki veel täidetud polnud, kui kardinal käsu andis edasi mängida, ja et Flaami saadikute järel ilmusid veel teised kaaskonda kuuluvad isikud. Uksehoidja nimesid ja ameteid kuulutavad vahelehüüded tungisid kahekõne sekka ja sünnitasid hirmsa segaduse. Kujutletagu ainult, kuidas keset teatrietendust uksehoidja kahe riimi vahele*, sageli värsi keskele, hõikab oma kileda häälega: «Meister Jacques Charmolue, vaimuliku kohtu kuning lik prokurör.» «Jehan de Harlay, aadlik, Pariisi linna ratsaöövalve ülem.» «Rüütel Galiot de Genoilhac, Brussaci senjöör, kuningliku kahurväe ülem.» «Meister Dreux-Raguier, meie kuninga vete ja metsade valitseja Prantsusmaal, Champagne'is ja Brie's!»
annaabi.ee 
