Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar
Kõne on
süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed
vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu.
Mõistmist soodustab situatsioon.
Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning
vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega
võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult
kujutlestele sõna hälikkoostisest.
Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta
paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud,
kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem.
Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused?
Suuline kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, eriti dialoogi repligid. Olulist rolli
annaabi.ee 
