DESCARTES meditatsioonid
Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen; võib ju juhtumisi
ka sündida, et kui katkestaksin mõtlemise täiesti, siis lakkaksin üldse olemast. Nüüd ei tunnista ma
midagi muud kui ainult seda, mis on paratamatult tõde; niisiis olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi
[res cogitans]6, s.t vaim, hing, intellekt või aru sõnad, mille tähendust ma varem ei teadnud. Ent
olen tõene asi ja tõeliselt eksisteeriv; aga mis laadi asi? Juba ütlesin: mõtlev.
Mis edasi? Kujutlen7: ma ei ole see liikmete kogum, mida kutsutakse inimkehaks; ma ei ole ka
mingi peen õhk, mis neisse liikmeisse on laiali levinud, ei tuul, ei tuli, ei tolm, ei hingus või mida
iganes endale ette kujutan: sest ma eeldan, et need on eimiski. Eeldus püsib 8: ent vaatamata sellele
olen miski. Aga ehk on nii, et asjad, mida ma eeldan olevat eimiski, kuna ma neid ei tunne, ei erine
tegelikult sellest minust, keda ma tunnen? Ma ei tea, selles asjas ma enam ei väitle; võin otsustada
annaabi.ee 
