Vana-Egiptuse arhitektuur
vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale
läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja
ka templiarhitektuur.
Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja
pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid,
ainult värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalatele ning valitseja kujutisted, mis katavad
templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel. Siin
kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik. Seda
väravaehitist nimetatakse polüooniks. Ukse ülemist osa kroonib süvarihva smiss, mida näeme
ka templimüüride ülemises ääres. See on egiptuse arhitektuuri tüüpiliseimaid ja levinumaid
motiive. Sissekäigu kõrval olid mastid, mille otsas lehvisid lipud halbade vaimude