EESTI RAHVAMUUSIKA
kaheks põhiliigiks: vanemad ja uuemad laulumängud.
Vanemad laulumängud on regivärsilise tekstiga. Neist arhailisemad võisid tekkida u
12.-14. sajandil, kuid mängud ise võivad olla vanemadki kui neid saatvad laulud.
Mängulauludel on tavaliselt vanade töö- ja tavandilaulude või lastelaulude viis. Lauldi
kas rühmana või eeslaulja ja kooriga, harvemini laulis peategelane üksi. Vanemate
laulude sisu ja tegevus peegeldavad talurahva igapäevast eluolu, omavahelisi suhteid ja
usundilisi kujutelmasid. Oletatakse, et vanasti oli laulumämgudel ka maagiline otstarve:
nt mängulise võistluse abil võidi mõjutada kevade võitu talve üle, samuti töö
jäljendamine võis soodustada selle õnnestumist. Seda kinnitab asjaolu, et mängimise
komme ja mitmed laulumängud on kuulunud kalendripühadega seotud
kombestikku. Vanemates mängulauludes liiguti või istuti tavaliselt koos vooris või
ringis
annaabi.ee 
