salvestamisel esemelt tulnud valgusväljaga. Seega tundubki vaatlejale kujutis kolmemõõtmelisena. Faasiinfo salvestamiseks kasutatakse interferentsi nähtust. Ruumiliselt koherentne valguskimp jagatakse kaheks, näiteks poolläbilaskva plaadiga. Osa valgusest langeb otse salvestavale elemendile (edaspidi fotoplaat): nimetame seda võrdluskimbuks, teine osa esmalt hajub ning peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks. Võrdluskimp ja eseme kimp interfereeruvad ning interferentspilt salvestub fotoplaadil. Kuna interferentsipildi intensiivsus sõltub langenud kiirte faasivahest, salvestab ta endasse lisaks infole kimpude intensiivsusest ka info faasi kohta. Salvestatud kujutise taastekitamiseks tuleb hologrammi valgustada võrdluskimbuga identse valgusega
arusaamu toimunud sündmustest, asjadest. Sõja järelmõjude tõttu lahkus suuri kunstnikke Euroopast, kus sõja "järeltõuked" polnud nii suured ning neil oli seal lihtsam hakkama saada. Miks oli Ameerika paremas seisus? Ameerika planeeris oma kasu juba sõjaalgusaastatel, andes välja laene, mida pidid laenusaajad riigid tagasi maksma sõja lõppedes. Ameerika kunst oli helgem ja kunsti areng seega pärast esimest maailmasõda kiireim just seal. Euroopa kunst erines arengult ja kujutatavalt oluliselt Ameerikast. Kui eelnevalt olen rääkinud enamuselt maalikunsti seisukohalt, siis on väga oluline muutuste puudumine arhitektuuris, eriti Euroopas. 20nda sajandi alguses arhitektuuris valitses funktsionalism. Ehitisel oli kindel otstarve, mis väljendus juba selle välimuses. Euroopas levis see oluliselt vähem kui Ameerikas. Suuri arenguid selles vallas ei toimunud. Sõja eelneval perioodil olid tekkinud suured probleemid, raha oli vähe ning seetõttu juba
annaabi.ee 
