Sõda aastal 2030 On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust, et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette. Kell oli saanud juba nii palju, et kätte oli jõudnud aeg minna lõunapausile. Läksin üle tee asuvasse kohvikusse einestama. Söök tellitud, võtsin välja ma oma nutitelefoni, et vaadata üle kirjad mis meilile saadetud. Kõik oli sama nagu eelmistelgi kordadel, kui siis torkas mulle silma midagi teistsugust. Sellise kirja olin ma ennegi saanud umbes 10 aasta eest. Avasin kirja ja seal oli öeldud,
Sõda aastal 2030 On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust, et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette. Kell oli saanud juba nii palju, et kätte oli jõudnud aeg minna lõunapausile. Läksin üle tee asuvasse kohvikusse einestama. Söök tellitud, võtsin välja ma oma nutitelefoni, et vaadata üle kirjad mis meilile saadetud. Kõik oli sama nagu eelmistelgi kordadel, kui siis torkas mulle silma midagi teistsugust. Sellise kirja olin ma ennegi saanud umbes 10 aasta eest. Avasin kirja ja seal oli öeldud,
annaabi.ee 
