"Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu"
Kristlikus Euroopas jõudis veel keerukama ja täiuslikuma valitsemistehnika ja
institutsioonideni ainult Bütsants. (34)
... XII saj hakkasid kogu Lääne-Euroopas isandad ja isegi kuningad ennast oma pitsatitel
kujutama ratsasõjameestena, rüütlitena, mis ei näidanud enam lihtsalt seost sõjaga, vaid
ühiskondlikku staatust. Relvastatud rüütli kuju vahas, maalidel, skulptuurides, klaasimaalis,
luulekunstis ja hauamonumentidel muutus valitseva sõjalise aristokraatia standardseks
kujutamisviisiks. (35)
Lahinguliste arv varieerus väga suurel määral. XI-XII saj oli 10 000-meheline sõjavägi väga
suur ja juba logistilistel põhjustel ei olnud seda võimalik pikemat aega koos hoida. (36)
Puudus tõhus sotsiaalne ja juriidiline lepitussüsteem ning mõistagi polnud veel olemas
rahvusvahelist õigust, mistõttu sõda oli päris endeemiline ja seda leevendasid ainult veidi
sõjameeste ühised väärtused, mida Läänes nim hiljem rüütlikoodeksiks, aga mida