Postmodernism
Parimaid postmodernistlikke
kirjanikke aga liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus, et kirjutamine on midagi
enamat kui lihtsalt mäng.
Ehkki massikultuur kujunes omaette nähtuseks 20. sajandil, peamiselt pärast Teist
maailmasõda, võis juba sajandi lõpu poole märgata elitaarse ja massikultuuri vahelise barjääri
õhenemist, erinevuste ähmastumist. Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks,
akadeemiline ja tõsifilosoofiline kunst annab teed kergemale kujutamislaadile. Sellest tuleneb,
et postmodernismi ajal võib tõsine muusika esineda koos performance'iga, traditsiooniline
maalinäitus videoinstallatsiooniga, klassikaline ballett moderntantsuga. Kõrvuti käivad
globaalne ja subkultuur, punk- ja rahvakultuur; konkreetselt kirjanduses saavad kokku
ilukirjandus ja ,,kolekirjandus". Moes on ka ulmekirjandus kui nüüdisaegne müüt, mis kannab
tänapäeva inimkonna kartusi ja lootusi.
Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70