Nüüdiskirjandus
plaanile, siis sellist tüüpi mõtlemine, et see on ulme ja see päris kirjandus, siis on pilt hoopis
teistsugune. Seal mõned oluisimad tekstid väga tihedalt seotud ulmekirjandusega. See pole
seal midagi häbiväärset, et kasutatakse ulme valdkonna tunnuseid.
Probleem on suure osaga eesti ulmest küllalt hästi nähtav 90ndate ulme mõjuväli on ikkagi
Lääne ulme ja mingi suhteliselt suur osa eesti seda tüüpi kirjandusest proovib jäljendada neid
kujutamislaade, neid keskkondi, suuremaid või väiksemaid detaile, mis klassikalises lääne
ulmes on juba läbitud etapp. See võib osutuda tugevuseks, kuid teisalt on see ka sellise
kirjanduse nõrkus. See on selline zanr, kus töötavad teatud hästi välja töötatud võtted kuidas
lugu jutustada, millistest osadest lugu koosneb jne. Niimoodi see läänes toimib. Pöjud eesti
autorid saavad aru, et sellist tüüpi maailmaga kokku puutel lugeja saab sellesse maailma sisse