teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvatespidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne.Kriitikud väitsid, et Manet ei oskagi maalida. Ka järgmine maal tekitas kriitikutes palju nurinat. Manet ise skandaali ei soovinud, kuid tema looming on mõjutanud traditsionaalseid akadeemia maalimisviise muutes need vabamaks. Abielu kaudu pääses Manet kõrgseltskonda sisse. Maneti mõjutasid väga 1867-1871
teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne. Kriitikud väitsid, et Manet ei oskagi maalida. Ka järgmine maal tekitas kriitikutes palju nurinat. Manet ise skandaali ei soovinud, kuid tema looming on mõjutanud traditsionaalseid akadeemia maalimisviise muutes need vabamaks. Abielu kaudu pääses Manet kõrgseltskonda sisse. Maneti mõjutasid väga 1867-1871