Nüüdiskirjandus 2015
*Andrus Kivirähk
-Alustas ajakirjanikuna ning temast sai „päris“ kirjanik. 90ndatel tema kohta palju
kahtlusi ja kriitikat. Tema tulemusena hakkab hajuma piir huumori- ja
päriskirjanduse vahel. (Kurt Vonnegut ’ist midagi...) Andrus Kivirähk alustab oma
raamatutes lähiminevikust ning liigub seejärel mineviku poole st vastupidine
tavalisele käsitlusele. Juhib tähelepanu sellele, kelle tõde räägitakse, kelle
interpretatsioonid on käsitlusel, vaadeldakse ajaloolisi kujuseid, kõike läbi
huumori. See on ajalooliste kirjutiste kriitika
-„Ivan Orava mälestused“ esimene pool Eesti ajaloso 1918-39, teinepool käsitleb
nõukogude aastaid ja keerulisemat aega, jõuab rahvarinde loomiseni ja
iseseisvusaja sündmusteni. See kirjutab Eesti kuldajastust (mis on antiikajast
pärit mõistet, Eesti kohta seda ei kasutata, v.a Faehlman põgusalt mainis), mis
tegelt ei olnud nii „kuldne“, nagu mäletatakse. Pätsi 30ndate poliitika ei olnud nii