Õiguse üldteooria
3) Paronüümia – Paronüümid on kirjapildilt lähedased, kuid erineva tähendusega sõnad.
väline sarnasus sunnib neid sageli segi ajama. Paronüümide tähendused on sageli lähedased,
(tunnistama ja tunnustama; tõendama-tõestama jne.) Paronüüme võidakse käsutada kas
ekslikult või sõnamänguks. Õiguskeeles peaks sõnamäng olema välistatud. Paronüümia
situatsiooni saab ületada ainult teadmisega paronüümide tähendusest. Paronüüme võidakse
nende kujusarnasuse, eriti samatüvelisuse pärast kasutada üksteise asemel kas ekslikult või ka
sõnamänguks. õiguskeeles peaks ka sõnamaängu variant olema välistatud.
4) Polüseemia – sõna mitmetähenduslikkus (N: kantima – kandiga ääristama; midagi
ebaausalt omandama jne.)
Igale mõistele peaks ideaalvariandis vastama l termin, praktiliselt on see saavutamatu.
Seepärast peetakse lubatavaks kahesuguste sünonüümipaaride esinemist oskuskeeles :
1) Termini grammatilised variandid;