ÄRKAMISAEG
"Kalevipoeg" ka trükis 1857-61 ilmus. Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula,
8
Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Proosakirjanikest tuleks esile tõsta Juhan
Kunderit ja Eduard Bornhöhed. Viimane kirjutas juba tema eluajal äärmiselt laia
populaarsuse võitnud "Tasuja".
Kunsti alal on üheks teerajajaks Johann Köler, keda peetakse realistliku
maalikunsti rajajaks. Tema oli ka eestlaste palvekirjade edastajaks tsaarile.
Kujuritest on tollest ajast tähtsamateks August Weizenberg ja Amandus
Adamson.
Sajandivahetuseks on inimeste arv, kes aitasid kaasa eesti rahvuslusele ja keda
tuleks seoses rahvusliku liikumisega esile tõsta, kasvanud märkimisväärseks.
Tekkis tugev, avalik poliitiline diskussioon Eesti ja eestlaste olukorra ja tuleviku
üle.
Üsna selgelt ja üheselt oli rahvusliku liikumise põhiideeks eesti rahvusidentiteedi
kujundamine. Teisalt tähendas see laialdast liikumist balti-saksa mõisnike võimu ja
annaabi.ee 
