V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ja korintose sammaste * värdjaid.
Ja seda veerevat päikest peame me koiduks!
Kuid sellest silmapilgust peale, kui arhitektuur on paljas kunst nagu iga teinegi, kui ta
enam pole kõikehaarav, valitsev, ainuvõimas kunst, puudub tal ka jõud teisi kunste endasse
sulgeda. Need vabanevad, murravad
176
arhitektuuri ikke ja lähevad igaüks ise külge. Igaüks neist saab sellest lahkuminekust kasu.
Eraldumine teeb igaühe suuremaks. Kivitahumiskunst muutub kujuraiu-miskunstiks,
seinamaal maalikunstiks, liturgia muusikaks. Ehituskunst on nagu impeerium, mis
Aleksandri surmaga jagunes *: üksikud maakonnad muutusid oma-rette riikideks.
Siit on pärit Raffael, Michelangelo, Jean Goujon *, ; Palestrina *, need särava
kuueteistkümnenda sajandi hiilgused.
ühel ajal kunstidega hakkavad ka mõtted igakülgselt arenema. Keskaja suurketserid lõid
katoliku usule juba sügavaid mõrasid. Kuueteistkümnes sajand purustab kiriku ühtsuse.