Geoloogia konspekt
Eri jääaegadel tungisid
liustikud erinevale kaugusele. Maksimaalne jäätumise ajal ulatusid liustikud
Ukrainasse Dnepri ja Doni jõgikonda.
Jääajad olid eraldatud jäävaheaegadega, mille vahel kliima oli praegusest soojem.
Sooja aega on meil olnud aruharva, praegu me elame jäävaheaja lõpus ja oodata on
uut jääaega. Tüüpilisteks kuhjevormideks on oosid ja fluvioglatsiaalsed deltad.
Jääpaisjärvedes kuhjusid viirsavid.
Jää liikumine kohandus aluspõhja reljeefile ja nii kujunusid näiteks liustikutekkelised
saarkõrgustikud.
Holotseenis on olnud kliima varem palju soojem kui praegu, praegu me elame
jahedal ja niiskel subatlantilisel ajal. Kliima on kogu aeg rütmiliselt muutunud ja see
kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse
arengut.
Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad
ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade
vaheaste on siirdesoo.
annaabi.ee 
