Maailm, mis elab minus...
,,Maailm, mis elab minus..."
Siia maailma sünnime me kõik suure potensiaaliga areneda, kasvada, suhelda, tunda ja seda
lõputult. Kuid millal see muutub? Millal saabub hetk, kui inimene tunneb ennast lõplikult
välja kujunenuna, täisväärtusliku inimesena, kellel on põhimõtted mis enam ei muutugi? Kes
selles rolli mängivad?
Me sünnime maailma võimeta ennast sõnaliselt väljendada. Kõik, mis me kogeme, on siis
vaid tunnetuslik. Me võime teha häält, kuid ema on see, kes tunnetab meie tõelisi soove ja
vajadusi. Me ise tunnetame maailma läbi silmade, kõrvade ning jäsemete. Võib öelda, et uues
olukorras on inimene ikka ja jälle nagu vastsündinu. Ta ei küsi ega alguses isegi mõtle, vaid