Esiaeg ja arheoloogia alused
asulakohad, ka kultuurikiht - n peatuspaik, linnused, kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b)
Eestis kõige paksem Tartu matusepaigad - kõige uuritumad (maahauad, maapealsed
linnusel u 5 m, sõltub /dolmens, long barrows, passage graves/, maapind/maa sees -
inimtegevuse intensiivsusest) segakalme, eri matmisviisid /laiba, põletus, mumifitseerimine/)
N 17.09.09 Arheoloogia kui teaduse areng ning kujunemnine
I ARHEOLOOG - Babüloonia kuningas Nabunaid, kes käskis oma sõduritel huvist vanema ajaloo
vastu kaevata välja iidseid templeid. Leitud asjad säilitati tema lossis, mis hiljem omakorda uuesti
üles leiti
· Tsehhi I arheoloog - 9. saj Konstantinos (Kyrillos) ja Methodios, kes paavst Clemensi
maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad
KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti RENESSANSSIAJASTUL