ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS
puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib
lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi.
ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS
Isiksuse suundus see on kogum moraalsetest omadustest ja sotsiaalselt tingitud suhtumistest
(huvid, püüdlused, veendumused, ideaalid, maailmavaade, väärtushinnangud, hoiakud, mina-
teadvus), mille peamine kujunemisviis on kasvatus/kasvatamine/kasvamine kõige
mitmetähenduslikumalt.
Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud
omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu.
Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise
suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest.