UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID
aastal, kui geoloogid otsisid savileiu kohti tellisetehase
jaoks.Esmauurijaks oli akadeemik Artur Luha. Alustatud uuringud katkestas Teine
maailmasõda. Uuesti asus kraatreid uurima 1956. aastal Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia
instituudi geoloog Agu Aaloe. Juba esimeste välitööde tulemuste põhjal järeldati, et sealsed
lohud on meteoriitse tekkega. 1964. aastal võeti Põrguhaud ja Sügavhaud riikliku kaitse alla.
Aaloe arendas edasi väikekraatrite kujunemisteooriat ning just Ilumetsa kraatrite ehituse
põhjalik uurimine andis aluse väita, et tegu on löögi-plahvatuskraatri tüübiga: kraatritüüp,
mille puhul meteoriit plahvatas juba enne põrkumist aluspõhjakivimiga. (10 Põhjust
Põlvamaad külastada 2008:6)
Löögikraatrid tekivad suhteliselt aeglaselt (0,5-3 km/s) langevate suurte meteoriitide
löökidest. Sellise kiiruse puhul puruneb meteoriit vastu maad põrgates ning kildude
laialipaiskumine tekitab koos lööklainega kraatri