EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
kõige väljapaistvamalt tegelenud professor Viktor Masing, seda nii vas-
tava valdkonna teoreetilise käsitlemise kui raamatute arvustamise kaudu
Eesti Looduse jt ajakirjade veergudel (Masing 1970a; 1970b; 1982; 1987).
20. sajandi olulisemaid ülevaateallikaid looduskirjanduse kohta on
looduskaitsetegelase ja kodu-uurija Jaan Eilarti raamat "Inimene, öko-
süsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis" (Eilart 1976). Raamatu
sissejuhatavas peatükis "Eesti looduskaitse kujunemisteelt" on suurt rõhku
pandud looduskaitseaadete levitamise ajaloole trükisõna vahendusel.
Eilarti käsitlus on ajaloolist perspektiivi järgiv; teoste klassifitseerimist
esineb sedavõrd, et on eristatud puhtalt ilukirjanduslikud teosed ja need,
mis on edendanud looduskirjandust rahvavalgustuslikust seisukohast.
Eesti looduskirjanduse teoreetilise määratlemise katseid on niisiis
varasematel aegadel tehtud mitmeid, kuid tundub, et ühtse liigendus-