Kirjanduse koolieksam
9. ESIMENE LAINE
1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi
teoseid, kaante vahel ilmuvad näiteks Kivirähki ,,Ivan Orava mälestused", Mihkelsoni ,,Nime
vaev", Kõivu ,,Studia memoriae" esimesed köited, Kaplinski, Ehini, Krulli, Soometsa
luulekogud jm. Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab
olla rohkem sünkroonne iseendaga. Hoiakud tekivad gruppides, kus näiteks sõltuvalt autorite
kujunemiseast on olemas ühine kultuurikogemus. Vanemad saavad olla avatud nooremate
kogemusele.
1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate
keelekihtide (kõnekeel, släng, murre) ja võõraste keelte sissetung kirjandusse, massikultuuri
märkide seostumine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, metalisus, kontseptualism,
kollektiivsete väärtuste relativiseerimine, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste
loomisel