EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
süvenemist; mille juurde on raske konstrueerida "sündmuse" mõõdet.
Sellest aspektist on huvitav võrrelda Masingu ja Jüssi taime-lugusid:
mõlemad kirjeldavad neid isiklikke elamusi ja assotsiatsioone appi võttes,
kuid Masingu järeldused pürivad enamasti filosoofilisematesse sfääri-
desse. Näiteks on Masingu loomingus väga tähendusrikkal ja kesksel
kohal puu kujund; puu võib olla tema maailmas samastatud inimesega.
Oma kujunemisea loodusmälestustest üheks intensiivsemaks on Masing
pidanud osaduse tunnet koduõues kasvanud puudega. Ka hiljem elus ei
Eesti looduskirjanduse lugu 265
osanud ta leppida inimestega, "kellele tähendus luges enam kui puu ise"
(Masing 1996: 53).
Masinguga sarnasest, põlisrahvaste vahetut looduskogemust poeti-
seerivast hoiakust lähtub oma lühiproosas, nagu "Jää ja kanarbik" (1989)
või "Läbi metsa" (2000) Jaan Kaplinski
annaabi.ee 
