Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Kõne on intertekstuaalne. Need tekstid on Eesti
ajaloomõtlemise alustekstid, millega rahva eneseteadvus on seotud. Teaduslikku analüüsi ei tee,
vaid esitab fakte retooriliselt. Kõnedes on juttu eestlastest, sakslastest, taanlastest, liivlastest,
rootslastest, lätlastest, venelastest, šotlastest, kreeklastest, pärslastest ja itaallastest.
I kõne = tähtsaim – jagab 3ks: Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduaeg.
II kõne „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ = eesti kultuuriloo kujunemisalusd.
III kõne = ketserlus, nõiaprotsessid Euroopa ajaloos.
Kirjeldage Jakobsoni uuenduslikku ajalookäsitlust. Mille poolest on see uuenduslik või
varasest erinev? Ajalooteaduse distsipliinide alged. On näha Jakobsoni õpetatust ja mida ta müüdi
alustekstideks on võtnud. Kõnetekstide loomiseks kasutab alustekstidena Henriku Liivimaa
12
kroonikat, Russowi kroonikat, Tacitust, piiblit
annaabi.ee 
