nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia. Looming: On kirjutanud lavamuusikat, orkestriteoseid, ansambliteoseid, teoseid sooloinstrumendile, koorile, levimuusikat, kujundusmuusikat, ja dZässmuusikat. Kristel Tammesalu 11M
Glass ja Arnold Schönberg. Muu hulgas on helilooja kirjutanud ka filmimuusikat sellistele filmidele nagu ,,Klass" ja ,,Riigireetur", samuti ka seitsme osalisele seriaalile ,,Klass: elu pärast". Timo Steiner on kirjutanud: · Lavamuusikat · Orkestriteoseid · Teoseid sooloinstrumendile / sooloinstrumentidele ja orkestrile · Ansambliteoseid · Teoseid sooloinstrumendile · Vokaal- ja koorimuusikat · Elektroonilisi, elektroakustilisi ja multimeedia teoseid · Kujundusmuusikat · Levimuusikat · Orkestratsioone ja seadeid Teose iseloomustus: Kuulates ei vähem ega rohkem kui 39 teost, mitte küll kõiki terviklikult, leidsin ma enda jaoks seitse, mis olid teistest minu jaoks kuidagi erinevad. Nendeks olid ,,Sümfoonia", ,,Tänavatel tantsija", ,,Lumehobuste peremees", ,,Kena on sind kuulata", ,,Täherahvas", ,,Op!- variatsioonid" ja ,,Esimesed sammud". Kuid neist seitsmest osutus ikkagi lemmikuks ,,Lumehobuste peremees"...
ajalehe ,,Postimees" juures. Ta kirjutas arvustusi ka Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi väljaandel ilmunud uute helitööde, sh Eduard Tubina, Mart Saare ja Adolf Vedro loomingu kohta. ,,Muusikalehes" avaldas ta arvamusi üldmuusikalistel teemadel. 1935. aastal asus Oja tööle Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateoreetiliste ainete õppejõuna. 1940. aastail tegutses Oja vabakutselise heliloojana, kirjutades lavastuste kujundusmuusikat. Eriti suure menu osaliseks sai muusika August Kitzbergi näidendile ,,Rätsep Õhk" teos hävines Estonia pommitamisel (9. märts 1944), kuid heliloojal õnnestus see hiljem taastada. Elu lõpul elas Oja avalikust elust tagasitõmbunult, pärast 1948. aastat ei kirjutanud ta teadaolevalt enam ühtki uut teost. Eduard Oja suri Tallinnas 16. aprillil 1950. aastal. Eduard Oja looming pole kuigi mahukas, kuid suurem osa sellest on väga omanäoline ja väärtuslik
annaabi.ee 
