Arhitektuuriajaloo referaat
retaabel oli kavandatud linnaarhitekt Geisti enda poolt. Selleks, et kirikusse orel ja altaripilt
saada oli kogudus teinud eraldi korjanduse. Kirikus oli Kessleri orel ja altaripildi maalis F.
von Sivers. 13
Kiriku peamiseks aktsendiks loetakse läänefassaadi, mille kujundus lähtus
ülevenemaalisest tüüpfassaadidest. Seinu ilmestasid nurgapilastri ja lai räästakarniis, portaali
rõhutas pilastritele toetuv frontoon. Eelnimetatud kujundusmotiive kasutati ka astmeliselt
aheneva torni juures.2
1413 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK
1314Jürjo, V. (1998) Kodutu kogudus Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu, Tartu; Levileht
22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus
Märkimisväärt on ka fakt, et Maarja kirikus toimus esimese üldlaulupeo peaproov 1969. aasta
17. juunil Maarja koguduse õpetaja praost A.H