ETRUSKI KUNST
Sarnaselt Idamaade rahvastele saatis neid alati hirm Hadese
sünge riigi ees. Seetõttu katsid nad hauakambrite seinad üleni paljufiguuriliste, värviliste
kompositsioonidega. Neil maalidel oli kujutatud maailma, mille surnu pidi maha jätma:
söömingud, joomingud, rusikavõitluseja
jahistseenid. Sageli meenutavad need maalid
rohkem egiptuse kui kreeka maalikunsti. (Alpatov 1973: 164165) Kangilaski maalide
üldiseloomustus langeb küll Alpatovi omaga kokku, kuid sellise
kujundude filosoofilistele põhjustele läheneb ta veidi teisiti. Ta(Kangilaski 2003: 74) toob
välja, et seinamaalidel on harilikult kujutatud rõõmustamist ja lõbutsemist: hoogsad tantsijad,
pidusöögid, musitseerimised, jahipidamine ja kalastamine. Sellise kujunduse eesmärk oli
säilitada lahkunu hingele meelepärane elukeskkond. Etruskid leidsid, et elus on nii naudinguid
ja rõõme, kui ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek tuleb kujundada aga elule
võimalikult sarnasena