Baudelaire "Vanaeidekese meeleheit" (kogumik "Kurja lilled")
vanaeidekesega. Meile justkui mängitaks etüüdi elust enesest, me jälgimine kuidas meie kõrval
midagi toimub. Me ei tea seost vanaeidekese ja lapse vahel- on see lapse vanaema või hoopis
keegi võõras tänavalt, kes imetleb väiket last. Kuid Baudelaire jaoks see ei ole oluline. Kõik
ajastule viitavad tegurid on eemaldataud, tähtis on vaid see lugu, mis võib juhtuda ükskõik
millal, ükskõik kellega.
Selles poeemis kohtub romantism sümbolismiga; õiglus ja ideaal kujundlikuga, läbi tavalise
elusituatsiooni.
3
Võime eristada kaks liini: reaalne, igapäevane stseen mis võib juhtuda igaühega; ja
sümboolne/metafooriline. See poeem töötab vastanditel.
1) Vaaeideke ja laps on kui noorus ja vanadus. Noorus on ja ilu võim. Noorust ja ilu on
seoststaud juba Vana-Kreekas ,,headusega". Muidugi ei tähenda see seda, et vanadus oleks