Rahmaninov
kindel programm, mida ta aga ei soovinud avaldada. Mõningaid neist on Rahmaninov siiski
avaldanud itaalia helilooja Ottorino Respighile, kes Sergei Kussewitzky palvel orkestreeris
1930. aastal mõned etüüdpildid.
Rahmaninovi etüüdpildid on mõneti sarnased tema prelüüdidega. Kui püüda
täpsemalt määratleda nendevahelisi zanrilisi erinevusi, siis peab ütlema, et oma eesmärgilt
ning muusikaliselt kujundlikkuselt on need küllaltki lähedased -- paljud neist võiksid pigem
kuuluda prelüüdide hulka ja vastupidi -- mitmed prelüüdid on oma mängutehnilise eesmärgi
poolest võrreldavad pigem etüüdpiltidega. Kuna aga etüüdpildid on loodud hiljem, annab
neis tunda Rahmaninovi hilisemale loominguperioodile omane suurenenud dramaatilisus,
traagilisus, kohatine süngus ja tihtipeale eleegiliselt nukker alatoon. Eriti iseloomulik on see