Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
lähtudes. Solvangutel polnud nende kirjandusliku loominguga midagi pistmist. Täpselt sama
võtet kasutab ka Kivisildnik oma nimekirja puhul. http://www.teataja.ee/et/kivisildnik.php
18. Triin Soometsa ja Elo Viidingu (Elo Vee) luule.
Triin Soomets ,,Sinine linn", ,,Randmes unejanu", ,,Janu masinas".
Temagi värsikeeles paistab silma tugev tsiteeriv ja stiliseeriv alge, mis viitavad uusromantilis-
juugendlikule ja rahvaluuleomasele kujundivarale, mida katkestavad, lõigustavad ja
võõritavad pidevalt mitmesugused ekstreemsed kehalised tajumused ja ,,naturalistlikud"
seigad. Kultuurilis-sõnalise ja kehalis-bioloogilise valdkonna piir paistabki olevat tema luule
üks keskseid pingejooni. Valdavalt erootilise alatooniga luule, mille juhtmotiiviks on jõhkruse
ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha
lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga
annaabi.ee 
