Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
kirjanduses pole tekstid psühholoogilised, vaid pinnapealsed, lihtsakoelised. Mõisnikku kujutatakse
talupojast targemaks, et talupoeg kuuletuks talle, oleks ustav. Tekstide eesmärk oli ju kuulekust
toonitada, mistõttu oli vaja valitseva kihi huve silmas pidades mõisnikule meelepärast mentaliteeti
levitada, et teda kuulataks ja tal oleks lihtsam makse koguda jms – esile kerkib võimupositsioon,
allutatus.
Valgustustekstid olid lihtsa stiiliga, kujundivaesed (erand: von Luce). Stiil on vanatestamentlik, st
esineb väljajätte, tekst on katkendlik ja hüplev. Kirikuõpetajad imiteerisid kirjandust, mida kõige
enam tundsid – religioosset kirjandust, imiteerisid piibli stiili = paradaktiline stiil. Autorid kirjutasid
järgnevatel teemadel: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, majapidamise
õpetused, tervishoid jms. Halbu harjumusi, nt liigne joomine, püüti šoki kaudu lõpetada, kuigi seda