Folkloristika alused
H.Neus adus, et regilaulu keel on lähedane soome keelele,
arvas, et regilaul on säilitanud eesti kõnekeele ajaloo. M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete
järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta
murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja
kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap.
Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo
Krikmann.
Sõnavarauurimised 1990ndatel: Urmas Sutrop: võttis aluseks selle, et kõikides keeltes kujunevad
värvinimetused välja kindlas järjekorras: valge, must, punane, sinine, roheline(oli vanasti haljas)... pruun,
oranz.
Viipekeel: Liina Paales käsitleb viipekeelseid Eesti kohanimesid.
esimesed regilaulutekstid 17. sajandist
annaabi.ee 
