ERKKI- SVEN TÜÜR
iseseisvad teosed ning ei moodusta terviklikku tsüklit. Näiteks "Arhitektoonika I"
(1984) on puhkpillikvintetile, "Arhitektoonika IV" (1990) viiulile, fagotile,
baritonsaksofonile ja süntesaatorile ning "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja
klaverile.
· Ka kammermuusikas huvitab Tüüri ühelt poolt tonaalse (ja selge meetrumiga) ning
teiselt poolt atonaalse (ja väga keerukate rütmidega) muusika ühendamine ühes ja
samas teoses. Esimene kujundiring seostub sagedamini keelpillikõlaga, samuti
elementidega vanemast muusikast (gregooriuse laul, renessansi- ja barokiajastu
muusika). Teine, rõhutatult kaasaegne kujundimaailm seostub sagedamini puhk- ja
löökpillidega, sageli kasutab ta sel puhul ka pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid
või tämbrite elektroonilist töötlemist.
Kokkuvõte
Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki
annaabi.ee 
