Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
Inimene > teine inimene. Sellises kujundis nimetatakse inimest tavaliselt ameti-,
sugulus- vm suhte kaudu: vaga isa, vedel vend, kadunud poeg jne. (Õim 2001B)
Inimene > pärisnimi. Siin on liitsõna põhikomponendiks üldlevinud eesti (või muu
kirjeldatava rahvuse) eesnimi ja inimese iseloomujooned väljenduvad fraseologismi
atributiivses komponendis: venivillem, kubujuss, saksa Mihkel, sitavanka (vene
Ivanist), onu Sam (ameeriklane) jne. Eesti mehenimedest on kujundiloomes
sagedasemad olnud Ants, Jaan, Jaak, Mats ja Kusti (pudruants, ilmjaan, jupijaak,
maamats, kõõmakusti), naisenimedest Kai, Leenu, Liisu, Mari, Triinu (räpakai,
pläraläraleenu, piripilliliisu, salgumari, tuhkatriinu). Pärisnimi on kasutusel
üldnimena ka sõnapaarides (Minnid ja Mannid, Jukud ja Jaanid) ning üksikult
(koljat koljatikasvu mees, Juku poiss, laps). (Õim 2001B; Mäearu 2002)
7
annaabi.ee 
