Jaan Kross
1996. aastal vastab
ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi?
võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross
1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist
viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka
assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja
teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna
areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle.
Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu)
poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab:
"Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit".)